Raudalu rajalt leiad peaaegu kõike, mida ühel väärikal maastikuratta rajal Sulle anda on.  Kraave, kaevikuid, kiireid kurve, näpuotsaga liiva, tibake juurikaid. Kuulsaks on Raudalu raja teinud sinna viimastel aastatel rajatud tehislikud elemendid, mille hulgast leiab jõukohaseid endale algaja, kuid on ka korralikke katsumusi, kust enamus osalejaid võtavad suuna kanaliini peale. Viimaste aastate osalejad on öelnud seda, et kui treeningtempos tundub rada lahe ja kohati isegi lihtne, siis võistlustempos muutub palju ja pead olema 100% valvel kogu raja vältel. Ah et miks rajal peaaegu kõike on – no pikki kurnavaid tõuse seal ei ole, see on kindel.

Võrreldes 2018 võistlusringiga on rada muutunud palju. Metsdraakoni kuulus lõik on alles, aga lisandunud on kõvasti singleid nagu 2+2, Metsaelaniku, Tammoja jne. Rajale ehitatud hüpe, mis tuleb ca 500m peale Metsdraakonit, on pigem edasijõudnutele ja julgetele. See on ka raja ainus koht, kus võib endale tõsisemalt haiget teha. Hüppe kõrvalt läheb turvaline singel, kus kaotad minimaalselt aega, aga jõuad kindlasti finišisse.

Rajal on hulk atraktsioone, mida tavapärasest metsast ei leia. On nii hüpped, kivikalmeid kui palkteid. Kõigist vähegi närve kõditavamatest kohtadest on olemas möödasõit, millega kaotab rajal mõned loetud sekundid, kuid sõidurõõm säilib. Mitmed valikulised möödasõidud ei ole eraldi tähistatud, vaid on nt palk risti teel, et väheke hoogu pidudrdada.